Kolmas nädal

Infovood
Lugesin selle nädala materjali läbi ja mõtiskleks pikemalt infovoogude haldamise teemal. Fakt on see, et kui tegeleme personaalsete õpikeskkondadega, on vajalik info automaatselt "kokku koguda". Eraldi igas blogis või muus õpikeskkonnas käia on tüütu, ebamugav ja aeganõudev.
Kuna enamik mu virtuaalsest elust on sülearvutis ja ma kannan seda pidevalt kaasas, siis eelistan kasutada eraldi programme, millega saan RSS või Atom vood kokku koguda. Ise olen varem kasutanud Thunderbirdi, et erinevad RSS feedid sinna kokku koguda. Viimasel ajal on vajadus Thunderbirdi järgi vähenenud (kuna kõik vajalikud e-mailid tõmmatakse Thunderbidi asemel Gmaili) ja seetõttu hetkel seda ei kasuta.
Praegu kasutan Feedreaderit, Firefoxi ja iGoogle-t, et mind huvitavaid RSS voogusid hallata. Feedreader ja Firefox on teatavasti programmid ja eeldavad, et programmid on arvutisse paigaldatud ning kasutatakse sama arvutit. Feedreaderi puhul on mugav, et silmaga on lihtne eristada mis uudised/postitused juba loetud on ja mis mitte. Firefox pole küll spetsiaalselt RSS voogude jaoks mõeldud, kuid sellegipoolest saab esmavajadused rahuldatud.
iGooglet kasutan nendest vahenditest hetkel kõige sagedamini. Seda põhjusel, et mulle meeldivad Google teenused, sest neid on lihtne ja mugav kasutada. iGoogle lehele on mul kokku kogutud põhilised teenused mida kasutan, Gmaili postkast, kalender, erinevad RSS-vood.

Teine nädal - personaalsed õpikeskkonnad

Teise nädala teemaks olid siis personaalsed õpikeskkonnad. Minu jaoks oli kõige tähtam endale selgeks teha, et mis siis ikkagi on personaalsed õpikeskkonnad, kuna kursusele õppima asudes polnud ma päris kindel mis need ikkagi on. Nagu kirjutistest välja tuli, nimetatakse nendeks keskkondi, kus õppija saab nö. ohjad enda kätte võtta, valida endale õppimiseks sobivad vahendid ja juhtida niimoodi oma õppimist.
Personaalsed õpikeskkonnad omakorda jagatakse kaheks: hajutatud ja hajutamata. Minu enda arvates tundub parem olevat hajutamata õpimaastik. Ma pole küll ise Elgg ega teisi sarnaseid keskkondi kasutanud aga materjalis toodud skeemi ja jutu põhjal arvan et see oleks kõige parem nii õppijatele kui ka õpetajatele. Nagu ma sellest aru sain, võimaldab see kokku liita erinevad keskkonnad, mis on minu arvates kõige suurem probleem. Õppijal peab olema võimalik lihtsalt oma erinevatele keskkondadele ligi saada ja neid hallata. Samamoodi peab õpetaja lihtsalt pääsema kõikide õpilaste keskkondadesse. Ma kardan et hajutatud õpimaastiku puhul tekibki probleem, et kõik on liiga hajutatud ja info juurde pääsemiseks peab liiga palju liigutusi tegema ning seetõttu võib osa vajalikku tähelepanuta jääda.

Personaalsete õpikeskkondade kursus

Oleks viimane aeg oma esimese nädala ülesanded ära teha. Esmalt siis kaks sõna endast, olen Valgamaa Kutseõppekeskuse haridustehnoloog. Kursusel osalen sellepärast, et saada uusi teadmisi (kindlasti on ka teised samal põhjusel siin). Varasemal ajal olen tegelikult päris mitmeid erinevaid keskkondi kasutanud ja osasid kasutan ka praegu, kuigi mitte õppimiseks/õpetamiseks (nt. Skype, MSN, Blogger, erinevad Google teenused). See kursus on ka juba paari uut vahendit tutvustanud, Flashmeetingut ja delicious. Flashmeetingust polnud varem midagi kuulnud aga Deliciousega olin mingil määral kursis, kuigi aktiivselt varem kasutanud polnud.