Paus

Nii, nüüd olen paar nädalat looderdanud ja pole mitte ühtegi postitust teinud. Varsti peaks siia uued postitused tekkima ja võlad vastatud saama.

Neljas nädal

Tegelikult peaks see postitus juba ammu siin üleval rippuma, sest viies nädal on juba otsapidi alanud aga loodan et suudan end seekord oma hilinemise välja vabandada.

Avatud vs. suletud
Minu arvates võtab kõige paremini vaidluse avatud vs. suletud kokku 4. nädala lugemismaterjali viimane lõik:
"Kokkuvõttes on nii suletud kui ka avatud ülesehitusega keskkondadel nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Milline nendest just sobivaim on sõltub suuresti õppijatest, õpetajast, õpiprotsessi iseloomust ning soovitud eesmärkidest. Samas ei tähenda, et peaks valima ühe või teise lähenemise. Väga edukalt on võimalik integreerida mõlemad lähenemised oma õpitegevustesse."
Kindel on see, et halduse poolelt vaadates on suletud keskkond parem, kuna kõik on tihedalt üksteise sisse integreeritud, sest selle mõttega on seda keskkonda algusest peale loodud. See võimaldab minu arvates ka õppejõul ja teistel õpilastel paremini infot kätte saada.
Avatud keskond paneb suurema vastutuse õppijale, kes siis peab valima vajalikud vahendid ja mingil määral ka ise vastutama info kogumise eest. Samamoodi peab õpetaja info kogumisega rohkem vaeva nägema, kuna ei ole ühte "suurt" keskkonda vaid erinevad vahendid on mööda internetti laiali. Samuti tekitab minu jaoks natuke küsimusi see, et kui õppija saab ise endale sobivaid vahendeid valida, kas siis ta langetab alati kõige paremaid valikuid. Muidugi saab ja peaks vahendite valikul õpetaja pisut suunama kui vajadus tekib.


Moodle
Pidi kirjutama ka kogemusest ühe õpikeskkonnaga. Pean tunnistama et ise olen kasutanud ainult Moodle keskkonda, mis on meie koolis hetkel ka ainuke nö. ametlik õpikeskkond.

Peamised plussid ja miinused:
+ õpetajal/koolil lihtne administreerida ja infot koguda
+ õppijal lihtne infot ühest kohast leida
+ traditsiooniliste meetodite järgi lihtne hinnata

- kuna ma õpin hetkel personaalsete õpikeskkondade kursusel, võiks seda pidada miinuseks et kursust saab lukku panna
- õppija saab õppeprotsessi vähe mõjutada
- õppijal pole võimalik endale sobivaid vaheneid valida

Kolmas nädal

Infovood
Lugesin selle nädala materjali läbi ja mõtiskleks pikemalt infovoogude haldamise teemal. Fakt on see, et kui tegeleme personaalsete õpikeskkondadega, on vajalik info automaatselt "kokku koguda". Eraldi igas blogis või muus õpikeskkonnas käia on tüütu, ebamugav ja aeganõudev.
Kuna enamik mu virtuaalsest elust on sülearvutis ja ma kannan seda pidevalt kaasas, siis eelistan kasutada eraldi programme, millega saan RSS või Atom vood kokku koguda. Ise olen varem kasutanud Thunderbirdi, et erinevad RSS feedid sinna kokku koguda. Viimasel ajal on vajadus Thunderbirdi järgi vähenenud (kuna kõik vajalikud e-mailid tõmmatakse Thunderbidi asemel Gmaili) ja seetõttu hetkel seda ei kasuta.
Praegu kasutan Feedreaderit, Firefoxi ja iGoogle-t, et mind huvitavaid RSS voogusid hallata. Feedreader ja Firefox on teatavasti programmid ja eeldavad, et programmid on arvutisse paigaldatud ning kasutatakse sama arvutit. Feedreaderi puhul on mugav, et silmaga on lihtne eristada mis uudised/postitused juba loetud on ja mis mitte. Firefox pole küll spetsiaalselt RSS voogude jaoks mõeldud, kuid sellegipoolest saab esmavajadused rahuldatud.
iGooglet kasutan nendest vahenditest hetkel kõige sagedamini. Seda põhjusel, et mulle meeldivad Google teenused, sest neid on lihtne ja mugav kasutada. iGoogle lehele on mul kokku kogutud põhilised teenused mida kasutan, Gmaili postkast, kalender, erinevad RSS-vood.

Teine nädal - personaalsed õpikeskkonnad

Teise nädala teemaks olid siis personaalsed õpikeskkonnad. Minu jaoks oli kõige tähtam endale selgeks teha, et mis siis ikkagi on personaalsed õpikeskkonnad, kuna kursusele õppima asudes polnud ma päris kindel mis need ikkagi on. Nagu kirjutistest välja tuli, nimetatakse nendeks keskkondi, kus õppija saab nö. ohjad enda kätte võtta, valida endale õppimiseks sobivad vahendid ja juhtida niimoodi oma õppimist.
Personaalsed õpikeskkonnad omakorda jagatakse kaheks: hajutatud ja hajutamata. Minu enda arvates tundub parem olevat hajutamata õpimaastik. Ma pole küll ise Elgg ega teisi sarnaseid keskkondi kasutanud aga materjalis toodud skeemi ja jutu põhjal arvan et see oleks kõige parem nii õppijatele kui ka õpetajatele. Nagu ma sellest aru sain, võimaldab see kokku liita erinevad keskkonnad, mis on minu arvates kõige suurem probleem. Õppijal peab olema võimalik lihtsalt oma erinevatele keskkondadele ligi saada ja neid hallata. Samamoodi peab õpetaja lihtsalt pääsema kõikide õpilaste keskkondadesse. Ma kardan et hajutatud õpimaastiku puhul tekibki probleem, et kõik on liiga hajutatud ja info juurde pääsemiseks peab liiga palju liigutusi tegema ning seetõttu võib osa vajalikku tähelepanuta jääda.

Personaalsete õpikeskkondade kursus

Oleks viimane aeg oma esimese nädala ülesanded ära teha. Esmalt siis kaks sõna endast, olen Valgamaa Kutseõppekeskuse haridustehnoloog. Kursusel osalen sellepärast, et saada uusi teadmisi (kindlasti on ka teised samal põhjusel siin). Varasemal ajal olen tegelikult päris mitmeid erinevaid keskkondi kasutanud ja osasid kasutan ka praegu, kuigi mitte õppimiseks/õpetamiseks (nt. Skype, MSN, Blogger, erinevad Google teenused). See kursus on ka juba paari uut vahendit tutvustanud, Flashmeetingut ja delicious. Flashmeetingust polnud varem midagi kuulnud aga Deliciousega olin mingil määral kursis, kuigi aktiivselt varem kasutanud polnud.